Elan väikeses korteris,

Aeg-ajalt tekivad foorumites järjekindlalt vaidlused teemal „väike koer korterisse“. See teema vajaks pisut põhjalikumat süvenemist.
Kui sa lihtsalt soovidki väikest koera, siis on see sinu püha õigus ja kellelgi ei tohiks olla selles osas miskit öelda.
Kui sa aga enda jaoks põhjendad väikese koera soovi korteris elamisega, siis on see soov pisut valedel alustel ning mõistlik oleks veidi aru pidada. Veel kurvem, kui jätad sulle väga meeldiva suure koera võtmata AINULT selle pärast, et „tal on ju korteris vähe ruumi“.
Nii väikest korterit ei ole olemas, kuhu ka kõige suurem koer sisse ei mahuks. Ja kuhu ta mahub, seal võib ta ka elada.
Koera suurus võib olla teatud olukordades plussiks või miinuseks, kuid elukohaga seoses on suurus üks viimaseid näitajaid, millega arvestada.

Tõud on väga erinevad. Lisaks välimusele ja kasvule on väga oluline ka koera temperament, instinktid, energiavajadus. Igapäevase kooselu seisukohalt on need „nähtamatud“ omadused tegelikkuses KÕIGE tähtsamad.
Hiiglaslik dogi või Iiri hundikoer võib väga õnnelikult ja pererahvast kurnamata diivanit kaunistada. Tilluke taks või paljud muud väiksemat mõõtu jahi-/töökoerad aga võivad korteri hävitada, kui peremees neile igapäevaselt tunde ja tunde rahmeldamist ei võimalda. Ülienergilised ja suure liikumistarbega koerad ei sobi ka eramajja, kui neil seal väsitavat tegevust ei ole.
Konkreetne eluruum, alates talumajapidamisest ja lõpetades ühetoalise üürikorteriga EI OLE OLULINE koera võtmise ja pidamise seisukohalt. Oluline ON, kui palju ja millist tegevust peremees tahab, saab ja viitsib oma koerale pakkuda. Ja sellest lähtuvalt tuleb valida ka vastava temperamendiga koeratõug. Suurus on siin viimane, nö "dekoratiivne parameeter" :)
Tõukoertega on asi suhteliselt lihtne. Võta ühendust sulle silmajäänud tõu(gude) kasvatajate või omanikega ning avastad, et on suuri ja väikseid tõuge, mis sobivad jahimehele või muidu loodushuvilisele; on suuri ja väikseid tõuge, mis sobivad tervisesportlasele. Ja on ka suuri ja väikseid tõuge, mis sobivad laisapoolsele pererahvale. Laiskusel peab muidugi olema mingi kriitiline piir. Kui sa ikka kohe üleüldse koeraga tegeleda ei viitsi, siis ära teda endale ka üleüldse võta. Isegi siis, kui sul on 10 hektarit maad ja pirakas häärber.
Krantside, segavereliste, laadsete puhul on asi keerulisem. Nende liikumisnõudeid ei ole eriti võimalik ennustada. Seega sellise koera soetamisel sa PEAD juba alguses arvestama, et ta võib vajada väga palju tegelemist, jooksmist, rändamist. Kui sa selleks valmis ei ole, siis parem ära võta segaverelist, vaid leia endale sobilik tõukoer.

Seega - kui sulle meeldib suur koer, siis ära praagi teda välja lihtsalt sellepärast, et sinu elutingimused on kitsavõitu. Kui südamelähedane tõug on madala energiatasemega ja üsna mõõdukat liikumist vajav või on sul endal küllaga tahet ning piisavalt võimalusi koeraga vajalikus mahus möllata, siis unusta suuruse teema täiesti ära.
Nojah, kui sa tahad oma koera kotis kanda, siis on suurus tõesti määrav.

Teksti autor Tali Group